IKO LUGU

Iko on rõõmus, musikaalne ja sõbralik laps, kes osaleb muusikateraapias koos mõningate pausidega juba viiendat aastat. Päris teraapia alguses jäi Iko koheselt terapeudile silma kui laps, kes reageeris muusikale ja helidele silmatorkavalt positiivselt. Suurem muusika-armastus on muidugi alguse saanud perest- terapeudi poole pöördustki alguses Iko isa, kes kohe esimesel koolipäeval rutakalt muusikaterapeudi ruumi sammus ja palus, et Iko hakkaks mingisugust pilli õppima. 

Iko, kes on diagnoosilt autismispektrihäirega poiss, suutis kiirelt salvestada laulusõnu ning muidu oma üsna hajameelses olekus näitas muusikalistes koosmängudes koheselt head keskendumis- ning kohanemisoskust. Üleüldistes olmetegevustes kulgeb Iko tihti omas tempos ning maailmas, nagu tihti autistlikele lastele kombeks, aga muusikas on Iko paremini kohal- laulab kaasa, mängib erinevaid pille ning improviseerib. Ning mis kõige olulisem, on näha, et ta naudib neid (koos)tegevusi. Tänaseks päevaks toob Iko muusikasse juba ise dünaamilisi ja rütmilisi muutusi, mis näitab tema soovi ühiseid improvisatsioone juhtida ja muuta. Terapeudile näitab selline teraapia-areng seda, et muusikateraapia on Ikole väga sobivaks lähenemisstiiliks, sest läbi muusika on võimalik kohtuda nii paljude mitte-muusikaliste eesmärkidega, eriti kui lapsel on kõrge motivatsioob kaasa töötada. Kommunikatsiooni- ja koostööoskused, käelised oskused, mälu ja keskendumine- neid külgi saab muusikateraapias suurepäraselt toetada ja arendada.

Iko isa sõnul on teraapiaga kaasnenud parem koordinatsiooni areng, mis on Ikol aidanut paremini toime tulla igapäevaste tegevustega- pakendite avamine, riidessepanek, toidu valmistamine, söömine jne. Vähemaks on jäänud ka tundlikus kõrvaliste valjemate helide suhtes, mis varasemalt Ikot väga ärritasid (nt tolmuimeja). 

Musitseerimisprotsessis kaovad Ikol vahel täielikult ka tihti autistlike lapsi kimbutavad sundtegevused ja  -kõne. 

Aastatega on teraapiategevused muutunud ka seoses Iko vanemaks sirgumisega eakohasemaks ja võib öelda, et ka keerukamaks. Kui algselt olid vahenditena aktiivselt kasutusel peamiselt kõiksugu väikesed rütmi- ja keelpillid, millega harjutati koosmängu ja koordinatsiooni, siis nüüd harjutab Iko iganädalaselt elektritrumme ja klaverit. Ikol on selge ka figuurnoodistik*, mille abil mängib ta klaverit ja laulab enda saatele kaasa lihtsamaid Eesti laste- ja rahvalaule. Selle abil areneb hästi keskendumis- ja silma-käe-koostöövõime ning mälu. Elektritrummidel improviseeritakse koos terapeudiga erinevaid rütmimustreid- see on suurepärane võimalus arendada käe-jala koordinatsiooni ning löögitugevust. 

Teraapiasse saabudes valib Iko ise millega ta sel tunnil tegelema hakkab, asetades seinale pillipildid täpselt selles järjestuses nagu talle meelepärane. Kord ja seaduspärasus on Iko-maailmas väga oluline ning iganädalane muusikateraapiaseanss saab seda maailma suurepäraselt toetada.

*Figruunoodid ehk Kuvionuotit® on muusikaterapeudi Kaarlo Uusitalo poolt väljatöötatud metoodika. Figuurnootide metoodikat on Soomes rakendatud alates 90-ndate aastate keskelt. Seda õpetust on kasutatud mitmetes uurimustes ja doktoritöödes nii Helsingi ja Jyväskylä ülikoolides kui ka Sibeliuse Akadeemias. Eestisse jõudsid figuurnoodid eelmise kümnendi algusel (kirjeldus- Tolam Foundationilt)

Kui üks osa teraapiast on lapse emotsionaalset ja füüsilist eneseväljendust igakülgselt toetada ja arendada, siis teise poole teraapiast moodustab rahulik lõdvestusosa, mis pakub lapsele rahu ja lõõgastust. Aga ka sellist tegevust peab alguses harjutama. Iko puhkamis-stiiliks on see: ta sulgeb silmad, poeb koos teki ja keeltrummiga lamamistooli ning alustab muusikataktis rahulikku hingamist.

Olenemata mis emotsionaalse pagasiga teraapiauksest peale koolitunde sisenetakse, käib teraapiatöö selles suunas, et laps avastaks oma isikliku ressursi, et end taas tasakaalu viia. Taoline eneseregulatsioonivõime areng kandub edasi ka teraapiaruumivälistele situatsioonidele, mis ongi suures pildil kogu teraapia eesmärk- et laps oskaks kõike kogetut ja õpitut kasutada ka väljaspool teraapiaruumi. Terapeut on sellel looval teekonnal sõbralik ja toetav kaasteeline, kes paneb paika teraapia eesmärgid ning panustab sellesse, et lapsel oleks alati edumeelne teraapiaseanss, mis motiveeriks kaasa töötama ning ka teraapiasse naasema.