KESKUSE LOOVTERAPEUDID

Muusikaterapeut Käll Kruusmägi (MA)

TALV-KEVAD 2021 VASTUVÕTT E-N 9-18 

HETKEL UUSI KLIENTE EI VÕTA

Käll Kruusmägi on Viimsi Teraapiakeskuse asutaja ning keskuse muusikaterapeut.

Käll omandas terviseteaduste bakalaureuse Tallinna Ülikoolist ja on lõpetanud muusikateraapia eriala magistri Jyväskylä Ülikoolis Soomes. Keskuses töötab Käll peamiselt erivajadustega laste ja noortega ning sotsiaal-emotsionaalset tuge vajavate koolinoortega. Käll on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige ja omab loovterapeudi kutset tase 7. 

Käll kirjeldab oma teekonda ja eesmärke muusikateraapias järgmiselt: 

Päris oma eriala teekonna alguses, kui alustasin terapeudiõpinguid, praktiseerisin muusikateraapiat Päevakeskus Käo lastekeskuses, mis oli kindlasti üks mu elu suunda muutvaid kogemusi. Nende seinte vahel sain aru, mida tähendab teraapiatöö lapse või noorega, kes ei räägi-kuule-näe või omab väga piiratud suhtlemisoskust. Sel hetkel sai helidest kõige olulisem tööriist, millega oli võimalik luua sild kahe väga erineva maailma vahele ning läbi selle saada juurdepääs võimalusele toetada lapse tegelikku potensiaali ning saada päriselt aru millised on tema soovid, tunded ja mõtted. Nende sildade ehitamine on kuni tänase päevani minu kõige olulisem töö-eesmärk. Peale muusikateraapia magistriõpinguid ja kliinilist praktikat Soomes, alustasin tööd Fertilitase haiglas Viimsis, kus töötasin 4 aastat rehabilitatsioonimeeskonnas- töö viis mind muusikaterapeudiks ja tegevusjuhendajaks ka Randvere Kooli, kus aastaid vedasin ka koolibändi-projekti ning koordineerisin üheskoos Tallinna Ülikooliga rahvusvahelist mitme-aastast Erasmus+ strateegilise koostöö projekti STALWARTS “Õpetajate ja õppurite toetamine kunstidega: suhtetervis Euroopa koolides.”

Eduelamus töös noortega on näiteks see, kui endasse sulgunud ja käitumisraskustega poiss tuleb teraapiasse jutuga, et ta vihkab muusikat ning siis mõne aja möödudes leiab end näiteks koos teiste noortega lavalt pilli mängimast ja muusikat tõeliselt nautimast. “Bänditeraapia” (ehk grupiteraapia noortele) on suurepärane viis, kuidas vähendada isolatsiooni, toetada enesekindlust, suhtlemisoskust ja pakkuda eduelamusi ja positiivset seotust, mis jäävad noort saatma kogu eluks. 

Oman kogemust töös laste ja noortega juba üle kümne aasta ning ei ole kohanud veel ühtegi last, keda muusika ei kõnetaks või kellega muusikateraapias positiivseid muutusi ei toimuks. Tuge leiavad ka väga helitundlikud lapsed ja noored.

Kellega töötan?
Oma vastuvõtul olen hetkel keskendunud tööle laste ja noortega vanuses 5-16, oman pikka kogemust töös autismispektrihäiretega. 

Muusikaterapeut Mari-Liisa Taaler (MSc)

KEVAD 2021 VASTUVÕTT KOKKULEPPEL

Mari-Liisa Taaler on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate eriala magistriõppe muusikateraapia suunal, kus uuris sügavamalt häälestumise fenomeni teraapias ja üldhariduskooli klassitundides. Hetkel töötab Mari- Liisa lisaks Viimsi Teraapiakeskusele terapeudina ka Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolis. Mari-Liisa on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige.

Mari-Liisa kirjeldab oma teekonda ja eesmärke muusikateraapias ise järgmiselt:

Muusikateraapia õpingutega alustasin 2007. aastal Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate eriala bakalaureuse õppes, 2020. aastal omandasin samal erialal magistrikraadi. Terapeuditöös olen aastate vältel kokku puutunud väga eriilmeliste inimeste ja nende lugudega. Varasemalt olen töötanud rehabilitatsiooni valdkonnas psüühikahäiretega täiskasvanutega vanuses 18-80 aastat. Viimased 4 aastat koolis hariduslike erivajadustega õpilastega (peamiselt tundeelu- ja käitumishäired, ATH, ASH). 

Muusika on minu elus alati olnud tähtsal kohal – olen kirglik muusikaarmastaja ja usun, et muusika võib aidata kuulajal iseennast leida. Olen lõpetanud klaveri eriala ja ülikoolis lisaks omandanud baasteadmised djembe ja väikekandle mänguvõtetest. 
Kuna muusikateraapia õnnestumise eelduseks on kontakt ja usalduslik suhe lapse ja terapeudi vahel, pean eelkõige oluliseks turvalise ja aktsepteeriva keskkonna loomist. Terapeudina on mulle eriti südamelähedane humanistliku psühholoogia koolkond, eeskätt Carl R. Rogers’i kliendikeskse lähenemisega, millest ka oma töös lähtun. Samuti lahenduskeskne lähenemine ja ressursile orienteeritud muusikateraapia, et keskenduda lapses peituvatele tugevustele ja nende arendamisele. See, milline näeb välja muusikateraapia, sõltub suuresti lapsest ja tema eripärast. Oma töös kasutan nii ekspressiivseid (muusika loomisel põhinevaid) kui retseptiivseid (kuulamispõhised) muusikateraapia meetodeid. Efektiivseteks tööriistadeks on minu jaoks kujunenud Juliette Alvini vaba improvisatsioon ja figuurnoodi meetod. Vajadusel kombineerin muusikateraapia tehnikaid ka muude loominguliste tegevustega (nt joonistamine). 
 
Ja kuna üks tsitaat võib öelda rohkem kui tuhat sõna, siis lisaksin lõpetuseks ühe Arvo Pärdi mõttetera: “Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab.”

 

Kellega töötan?
Lapsed, noored, täiskasvanud.