MUUSIKATERAAPIA
Muusikateraapia on tõenduspõhine praktika ja uuringud on näidanud selle tõhusust paljudes erinevates kliinilistes tingimustes.
Ülemaailmselt kasutatakse muusikateraapiat sekkumisena igas vanuses inimestega ja seda saab kohandada vastavalt iga kliendi konkreetsetele vajadustele ja võimetele.
Muusikateraapia ei tähenda, et muusikat kasutatakse igal kohtumisel või et muusikateraapiasse pöördumiseks peab klient olema muusikaga varem kokku puutunud.
Muusikaterapeudid teevad sageli koostööd teiste tervishoiutöötajatega, et integreerida muusikateraapia terviklikku raviplaani.
Peamised uurimisvaldkonnad, mis toetavad muusikateraapilisi sekkumisi:
Neuroteadus: uuringud, milles kasutatakse erinevaid ajukuvamise meetode nagu fMRI ja EEG, on näidanud, kus ja kuidas erinevates piirkondades muusika aju mõjutab. Taolised uuringud aitavad teadusel mõista närvimehhanisme, mis on aluseks muusika terapeutilisele mõjule, kognitiivsetele funktsioonidele, emotsioonidele ja motoorikatele.
Parim interdistsiplinaarne teadusajakiri kliiniliste muusikastrateegiate rakendamiste kohta meditsiinis on Music and Medicine.
Psühholoogia ja vaimne tervis: enamus psühholoogiaalaseid uuringuid on uurinud muusikateraapia psühholoogilisi eeliseid inimestele, kellel on vaimse tervise seisundid, nagu ärevus, depressioon ja traumajärgne stressihäire (PTSD). On leitud, et muusikateraapial on positiivne mõju meeleolule, emotsionaalsele väljendusele ja üldisele vaimsele heaolule.
Kognitiivne funktsioon: arvukad uuringud on kinnitanud muusikateraapia positiivset mõju kognitiivsetele funktsioonidele, eriti inimestel, kellel on kognitiivsed häired, nagu dementsus ja Alzheimeri tõbi. Muusikateraapia sekkumised on näidanud mälu, tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide paranemist. Kõige süsteemsem muusikateraapia sekkumisvorm on selles vallas neuroloogiline muusikateraapia (tearapeudid vajavad selleks eraldi väljaõpet).
Füüsiline rehabilitatsioon: füüsilise taastusravi valdkonnas on uuritud ka, kuidas muusikateraapia võib parandada motoorseid oskusi, koordinatsiooni ja liikumist inimestel, kes taastuvad insultidest, traumaatilisest ajukahjustusest või muudest füüsilistest häiretest.
Lapse areng: muusikateraapiat kasutatakse ülemaailmaselt kõige enim pediaatrilistes tingimustes, et toetada erinevate haigusseisunditega ja erivajadustega laste arengut.
Leia teaduslikke uurimustöid väljaannetest: Journal of Music Therapy (Oxford Press), Frontiers in Psychology – Music Psychology, Nordic Journal of Music Therapy.
Muusikateraapiat viiakse meie keskuses läbi selleks spetsiaalselt loodud ruumis, mis sisaldab erinevaid muusikainstrumente (klaver, kitarr, löökpillid jne), helitehnikat (elektroonilised instrumendid, mikrofon, võimendi, kõlar), mugavat kohta istumiseks ja pikutamiseks, kliendivajadusele kohandatavat valgust ning rahustavat vaadet Karulaugu terviserajale 🙂
MUUSIKATERAAPIA DEFINITSIOON
Muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu.
Muusikateraapia on üks loovteraapiate liike (ing.k creative therapies).
KES ON MUUSIKATERAPEUT
Muusikaterapeut Eesti riigi seaduste raames on oma eriala spetsialist, kellel on kutseseaduse alusel antud muusikaterapeudi kutse (EV-s tase 6 või tase 7), riiklikult tunnustatud kõrgharidus muusikateraapias või sellele vastav kvalifikatsioon.
Muusikaterapeut hindab oma tööprotsessis muusikaliste reaktsioonide kaudu indiviidi emotsionaalset heaolu, füüsilist tervist, sotsiaalset toimimist, suhtlemisvõimet ja kognitiivseid oskusi. Planeerib ja viib läbi muusikateraapiaseansse lähtuvalt kliendi vajadusest, jälgib ja hindab edusamme. Muusikaterapeudid kasutavad eesmärkide saavutamiseks ja klientide elukvaliteedi parandamiseks ainult tõenduspõhised sekkumisi.
Meie keskuses töötavad loovterapeudid on magistrikraadiga terapeudid (omavad terviseteaduste magistrit) ning kuuluvad ka oma erialade ühingutesse.
KES SAAVAD MUUSIKATERAAPIAST ABI
Muusika teraapiline kasutamine ei ole limiteeritud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad vanuselised piirangud. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest raskete psüühikahäirete ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni.
Kui pöördute oma vajaduste ja soovidega keskusesse, viib terapeut kõigepealt läbi esmase hindamise. Kliendi käitumise ja muusikateraapiapõhiste hindamismeetodite kaudu kogub terapeut informatsiooni, mille alusel hinnatakse teraapiavajadust/sobivust, määratakse sekkumistasand, teraapia esmased eesmärgid ning teraapia kestvus.
♫
Erinevad sekkumistasandid muusikateraapias
(igas vanuses klientidele):
Psühhoterapeutilisel tasandil toimub psüühilise tervise ja toimetuleku toetamine, järgides psühhoteraapilise lähenemise põhimõtteid. Psühhoterapeutilist sekkumis rakendatakse psüühiliste ja somaatiliste häirete ja haiguste ning nendega seotud kehaliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete kannatuste leevendamiseks ning isikliku arengu toetamiseks, kus põhirõhk on kliendi isiklike ressursside taasleidmisel, toetamisel ja taastamisel. Psühhoteraapia valdkonnas rakendatakse muusikateraapias peamiselt psühhodünaamilist lähenemist.
ABIKS: meeleoluhäired, ärevushäired, posttraumaatiline stressihäire, sõltuvusprobleemid, psühhootilised häired jms.
Funktsionaalsel tasandil sekkumise kaudu toimub spetsiifilise funktsiooni või funktsionaalsete võimete arengu, taastumise ja säilitamise eesmärgistatud toetamine, nt tähelepanu, motoorika, liikumise arendamine, mälu säilitamine/taastamine, üldise arengu toetamine või toimetulekuoskuste õppimise toetamine.
ABIKS: vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, autism, sensoorsed häired, kõnehäired, Rett sündroom jms.
Rekreatiivsel tasandil toimub heaolule ja loovuse arendamisele suunatud võtete rakendamine, mis toetaks inimese toimetulekut, soodustaks emotsionaalset tasakaalu ja eneseteostust. Protsess võib sisaldada psühho-hariduslikku komponenti ja loomingulise eneseväljenduse võtete õppimist. Taolise lähenemise puhul tähtsustatakse positiivset emotsionaalset muutust ja kogemust. Rekreatiivsel tasandil toimuvad meie keskuses näiteks teraapialaagrid ja erinevad loovust ja tervist edendavat huvitegevused.
Meie keskuse muusikaterapeudid töötavad koos teiega välja isikupärastatud raviplaani, mis vastab teie või teie eestkostja ainulaadsetele vajadustele ja eesmärkidele. Tihti kasutatakse muusikateraapia protsessi paralleelselt teiste teraapiate või teile määratud medikamentoosse raviga.
MUUSIKATERAAPIA PÕHINEB TEADUSLIKELE TEOORIATELE
Muusikal on positiivne mõju neuroplastilisusele, aju võimele muutuda ja kohaneda vastusena uutele kogemustele. Neuroplastilisus mängib kriitilist rolli just õppimises, mälus ja vigastusest või haigusest taastumisel.
Siin on mõned viisid, kuidas muusika aitab edendada neuroplastilisust:
♫ Mitme ajupiirkonna stimuleerimine korraga: kui kuulame või esitame muusikat, aktiveeruvad mitmed ajupiirkonnad, sealhulgas need, mis on seotud taju, emotsioonide, liikumise ja mäluga. See aktiveerimine võib kaasa tuua suurenenud ühenduvuse ajupiirkondade vahel ja uute närviradade moodustumise.
♫ Kognitiivsete funktsioonide täiustamine: on leitud, et muusika parandab kognitiivseid funktsioone, nagu tähelepanu, töömälu ja täidesaatev funktsioon. Arvatakse, et need on seotud muutustega aju struktuuris ja ühenduvuses.
♫ Motoorsete oskuste arendamine: muusikariistade mängimine nõuab peenmotoorika koordineerimist, näiteks sõrmede osavust ja käe-silma koordinatsiooni. Regulaarne pillimäng toob ajus esile struktuurseid muutusi, mis parandavad motoorset funktsiooni.
♫ Meeleolu ja emotsioonide reguleerimine: muusikal on tugev mõju meeleolule ja emotsioonidele ning seda saab seega edukalt ära kasutada nende seisundite reguleerimiseks.
♫ Neuroloogiliste häirete ravi: muusikateraapiat on kasutatud mitmesuguste neuroloogiliste häirete, sealhulgas insuldi, Parkinsoni tõve ja traumaatilise ajukahjustuse ravi osana.
KESKUSES TÖÖTAVAD MUUSIKATERAPEUDID
Käll Kruusmägi on Viimsi Teraapiakeskuse asutaja ning keskuses töötav muusikaterapeut.
Käll omandas terviseteaduste bakalaureuse Tallinna Ülikoolist ja on lõpetanud muusikapsühholoogia ja- teraapia magistri Jyväskylä Ülikoolis Soomes. Hetkel omandab ISCI (International Supervision and Coaching Institute) 8nda lennu koosseisus superviisor-coach rahvusvahelist diplomit psühhosotsiaalsel suunal. Käll on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige ja omab loovterapeudi kutset tase 7.
Käll kirjeldab oma teekonda ja eesmärke muusikateraapias järgmiselt:
Peale muusikateraapia magistriõpinguid ja kliinilist praktikat Soomes, alustasin tööd Fertilitase haiglas Viimsis, kus töötasin ligi 4 aastat rehabilitatsioonimeeskonnas erivajadustega laste ja noortega.
Lähtun oma sekkumistes esmajoones kliendist, põhinedes teoorias peamiselt humanistlikule psühholoogiakäsitlusele. Kasutan vastavalt vajadusele ja teraapia-eesmärkidele erinevaid loovteraapia tehnikaid (peamiselt muusikat, aga ka kunsti, liikumist või psühhodraamat) või tööriistu lahenduskesksest lühiteraapiast. Minu töö on suunatud kliendi jõustamisele- tema tugevustele ja ressurssidele.
Leian, et ükski sõrmejälg ei ole teisega sarnane ning sarnane ei tohiks seega olla ka meie lähenemine indiviidi tervisesse või loovusesse.
Kellega töötan?
Noored 13+, täiskasvanud.
Mari-Liisa Taaler on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate eriala magistriõppe muusikateraapia suunal, kus uuris sügavamalt häälestumise fenomeni teraapias ja üldhariduskooli klassitundides. Hetkel töötab Mari- Liisa lisaks Viimsi Teraapiakeskusele terapeudina ka Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolis. Mari-Liisa on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige.
Mari-Liisa kirjeldab oma teekonda ja eesmärke muusikateraapias ise järgmiselt:
Muusikateraapia õpingutega alustasin 2007. aastal Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate eriala bakalaureuse õppes, 2020. aastal omandasin samal erialal magistrikraadi. Terapeuditöös olen aastate vältel kokku puutunud väga eriilmeliste inimeste ja nende lugudega. Varasemalt olen töötanud rehabilitatsiooni valdkonnas psüühikahäiretega täiskasvanutega vanuses 18-80 aastat. Viimased 4 aastat koolis hariduslike erivajadustega õpilastega (peamiselt tundeelu- ja käitumishäired, ATH, ASH).
Mari-Liisa Taaler on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate eriala magistriõppe muusikateraapia suunal, kus uuris sügavamalt häälestumise fenomeni teraapias ja üldhariduskooli klassitundides. Hetkel töötab Mari- Liisa lisaks Viimsi Teraapiakeskusele terapeudina ka Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolis. Mari-Liisa on Eesti Muusikateraapia Ühingu liige.
Mari-Liisa kirjeldab oma teekonda ja eesmärke muusikateraapias ise järgmiselt:
Muusikateraapia õpingutega alustasin 2007. aastal Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate eriala bakalaureuse õppes, 2020. aastal omandasin samal erialal magistrikraadi. Terapeuditöös olen aastate vältel kokku puutunud väga eriilmeliste inimeste ja nende lugudega. Varasemalt olen töötanud rehabilitatsiooni valdkonnas psüühikahäiretega täiskasvanutega vanuses 18-80 aastat. Viimased 4 aastat koolis hariduslike erivajadustega õpilastega (peamiselt tundeelu- ja käitumishäired, ATH, ASH).